Lumekujude valmistamine 22. января Kylli
Neljapäeval toimus lumekujude ehitamine. Selleks oli eeltööd teinud meie Vadim - suured lumekuhjad ootasid õues.
Töö läks hooga käima. Kes oli suure labidaga, kes väikese kühvliga, kes käega kaasa aitamas. Talvelaulud kõlarist meeleolu loomas.
Esimesena valmis õp Mareti klassi kala, aga nagu Steven ütles, et neil ka on kõige suurem klass. Aga nende tööprotsessi vaadates arvasin seal ära tundvat õpetaja Mareti organisaatorikätt. Silma jäi eriti Zigmund, kes asjalikult ja kiirete liigutustega osales töös. Aga vähe sellest, ta jõudis pärast appi ka õpetaja Natalja klassile, kus lõpupoole olidki kuju viimistlemas Zigmund ja Pavel. Ehituse algul oli neil Rustam asjalikult ja jõuliselt tööhoos.
Steven aga, kui oli korraks koolimajas ära käinud, tuli õue tagasi ja huvijuht Külli palve peale – üks lumekuhi jäi kasutamata - asus üksi tegema uut kuju. Kui kooli õuepaviljoni oli toodud tee ja küpsised, mida ehitamise lõpetanud pruukima hakkasid, saabus varsti ka Steven, kes tööga lõpule oli juba jõudnud. Küll on hea, kui on, kelle peale alati loota võib!
Kuna tööriistadest tuli hiljem tulijatel puudus ja õpetaja Kersti läks neid otsima, lustisid tema lapsed samal ajal niisama lumesõda pidades. Õpetaja tulles hakkas aga kiire töö. Kui väikeste puhul on normaalne, et töö toimub rohkem õpetajate abiga, siis suuremate klasside juures olid labidaga lund kühveldamas ja kujule vormi andmas eriti õpetajad Oksana ja Natalja.
Pisikesed õp Õie ja Liidia poisid tegid sajajalgset, puuoksad jalgadeks kaasa võetud. Toimekuse ja organiseerimisega paistis neil silma ka õp Leini. Au neile kõigile!
Õp Jelena ja Olga toimetasid oma erinevas vanuses lastega väga sihikindlalt. Kõige suurem abi oli neil Kristopist, kes tõi vahepeal isegi ämbriga vett ja kui vaja, hoidis väikest Koljat.
Kõik tegid tööd ja tundsid koostegevusest ning ilusast päevast rõõmu. Päeva lõpuks sai veel kelgumäel lustida.
Ja suur tänu õpetaja Jürile, kes iga kutsumise peale appi tõttas ja kujusid oma meistrikäega paremaks teha aitas!
Neljapäeval toimus lumekujude ehitamine. Selleks oli eeltööd teinud meie Vadim - suured lumekuhjad ootasid õues.
Töö läks hooga käima. Kes oli suure labidaga, kes väikese kühvliga, kes käega kaasa aitamas. Talvelaulud kõlarist meeleolu loomas.
Esimesena valmis õp Mareti klassi kala, aga nagu Steven ütles, et neil ka on kõige suurem klass. Aga nende tööprotsessi vaadates arvasin seal ära tundvat õpetaja Mareti organisaatorikätt. Silma jäi eriti Zigmund, kes asjalikult ja kiirete liigutustega osales töös. Aga vähe sellest, ta jõudis pärast appi ka õpetaja Natalja klassile, kus lõpupoole olidki kuju viimistlemas Zigmund ja Pavel. Ehituse algul oli neil Rustam asjalikult ja jõuliselt tööhoos.
Steven aga, kui oli korraks koolimajas ära käinud, tuli õue tagasi ja huvijuht Külli palve peale – üks lumekuhi jäi kasutamata - asus üksi tegema uut kuju. Kui kooli õuepaviljoni oli toodud tee ja küpsised, mida ehitamise lõpetanud pruukima hakkasid, saabus varsti ka Steven, kes tööga lõpule oli juba jõudnud. Küll on hea, kui on, kelle peale alati loota võib!
Kuna tööriistadest tuli hiljem tulijatel puudus ja õpetaja Kersti läks neid otsima, lustisid tema lapsed samal ajal niisama lumesõda pidades. Õpetaja tulles hakkas aga kiire töö. Kui väikeste puhul on normaalne, et töö toimub rohkem õpetajate abiga, siis suuremate klasside juures olid labidaga lund kühveldamas ja kujule vormi andmas eriti õpetajad Oksana ja Natalja.
Pisikesed õp Õie ja Liidia poisid tegid sajajalgset, puuoksad jalgadeks kaasa võetud. Toimekuse ja organiseerimisega paistis neil silma ka õp Leini. Au neile kõigile!
Õp Jelena ja Olga toimetasid oma erinevas vanuses lastega väga sihikindlalt. Kõige suurem abi oli neil Kristopist, kes tõi vahepeal isegi ämbriga vett ja kui vaja, hoidis väikest Koljat.
Kõik tegid tööd ja tundsid koostegevusest ning ilusast päevast rõõmu. Päeva lõpuks sai veel kelgumäel lustida.
Ja suur tänu õpetaja Jürile, kes iga kutsumise peale appi tõttas ja kujusid oma meistrikäega paremaks teha aitas!
