Linnupere elu talvel 10. veebruar Kylli

Teisipäeval külastasid õpetajate Nadežda, Natalja, Oksana ja Igori klassid Kiidjärve looduskeskuse linnuprogrammi. Neljapäeval tegid sedasama õpetajate Janne, Mareti ja Õie klassid.

Linnupere elu on huvitav ja mitmekesine. Teadagi on olemas paigalinnud ja rändlinnud. Ilmneb aga, et on ka kolmas ja mitte väike seltskond, keda kutsutakse hulgulindudeks. Ka nemad rändavad, kuid rännakud on lühemad. Ikka veidi lõuna poole, Lätimaale ja pisut kaugemale. Või siis põhja poole, vaatama soomlaste ilma ja tegemisi.

Kiidjärvel matkates sai näha vaid parte Ahja jõel ning pulmi pidavat rongapaari. Küll aga räägiti mõndagi huvitavat paljudest Eestimaal elavatest lindudest.

Rasvatihane sööb rasva ja taimeseemneid. Rähni pikk keel on keerus ümber aju. Trummeldamise ajal kaitseb keel aju nagu amortisaator.

Pasknääril on kurgus tasku, kuhu ta saab panna kuni neli tammetõru. Need viib ta peidupaika ja paneb talvevarudeks tallele. Vanasti, kui loomi rohkem peeti, käis pasknäär sõnniku pealt putukaid ning vastseid korjamas ja söömas. Sellepärast hakati teda pasknääriks kutsumagi.

Jäälind võib sukelduda kuni meetri sügavusele. Jäälinnud rändavad talveks minema, mõnikord harva jäävad Eestimaa jõgedele. Jäälind metsas ei ela. Ta uuristab  liivakaljusse käigu ning käigu lõppu teeb pesa.

Elamus omaette oli ilus külm talveilm ning metskitsed, kes jooksid bussi eest läbi üle tee.